Aivar ajas jama, kui meenutas, et Gaudeamusel aastal 1987 pidi ise lipu õmblema... Tegelikult tõmmati vardasse minu seelik, see oli käsitsi maalitud kangas. Hiljem sellest kahjuks enam seelikuna asja ei saanud... Aga lipp oli vägev!
Veel meenus üks tõik, kui hakkasime 90.-te alguses väljamaal käima. Toona tuli viisade saamiseks käia välisminnis ja asja ajada läbi Moskva. Nemad omakorda saatsid tagasi kirillitsast ladinasse transkripteeritud nimekirja.
Seal võis kohata selliseid kauneid moonutusi nagu: Raimond Poellupueue (Põllupüü, Juku elik Johannes) või siis Liisi Paeaesuke (Pääsuke).
Marika
3 kommentaari:
Meenub, et kandsin seda "seelik-lippu" ühest puuoksast tehtud toika otsas rongkäigus Tartus. Siis saime pahandada ametlikult rongkäigu kunstinõukogult, et selline aksessuaar ei ole sobilik ja Leedus ei lubatud meil enam rongkäigus seda unikaalset lippu lehvitada. Olid ajad...
Laila P.
Kai'l oli päris Eesti Wabariigi aegne lipp, millega sai siis samuti üritustel osaletud, sama lipuga liikusin ringi ka RAM'i (Riikliku Akadeemilise Meeskoori) üritustel.
J
Minu lipuõmblemise jutt käis trikoloori mitte koorilipu kohta. Materjaliks oli kolme eri värvi kahekordne voodririie. Sinine oli rõõmsalt taevasinine.
Postita kommentaar